Tsiviliseeritud rahvuse teke
En

Projektist

Projekti kujundus / illustratsioon
Projekti kujunduses on kasutatud Friedebert Tuglase tušijoonistust „Muinasjutt“, 1907. Kujundaja: Tiiu Pirsko.

2022. aasta algusest käivitus viieaastane teadusprojekt „Tsiviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905–1940“. Rahvusvaheline uurijarühm keskendub Balti- ja Põhjamaade väikestes kultuurides 20. sajandi alguses viljeldud dekadentliku kirjanduse, kujutava kunsti, mõtteloo ja muusika uurimisele võrdluses Lääne-Euroopa dekadentlike kultuuridega.

Projekti pealkiri viitab 20. sajandi alguse eesti kultuuris kiirenenud moderniseerumise tõttu esile kerkinud ambivalentsele ja afektiivsele retoorikale: ebaküps kultuuriorganism ehk noor rahvus ehitab ennast vana, kurnatud maailma varemetele; dekadents kui allakäik teiseneb totaalseks uuestisünniks. Projekt uurib üleminekulisuse erinevaid esitusi Euroopa „perifeersetes“ väikekultuurides.

Nikolai Triik. Märter. 1913
Nikolai Triik. „Märter“, 1913. Kasutatud illustratsioonina (fail samas kataloogis).

Projekt keskendub dekadentsi põimumistele ühelt poolt praktikatega, mis seostuvad naturalismiga (bioloogiline ja sotsiaalne determinism, pärilikkus ja degeneratsioon) ning teisalt rahvuse ja tõu (rassi) kujutusviisidega. Üritame näidata, et balti ja põhjamaade kultuuris kerkis dekadents esile rahvusluse eri versioonidega seotud kultuurivormides ning vastanduses konservatiivsele rahvuslusele.


Peamised eesmärgid

  1. Näidata väikekultuuride dekadentsi eri ilmingute seoseid üleminekuseisunditega, mille vallandumine haakus kiire urbaniseerumise, revolutsiooniperioodide, sõja, poliitilise iseseisvumise ja/või koloniseerimise lõpuga.
  2. Nüansseerida arusaama dekadentsist kui rahvusülesest nähtusest, osutades rassi ja rahvuse käsituste sisu uuenemisele.
  3. Tuua esile naturalismi ja dekadentsi põiminguid väikekultuuride tüüpilisemates dekadentliku kirjanduse ja kunsti näidetes.
  4. Paigutada eesti dekadentsi iseloomustused põhjamaade dekadentsi ja naturalismi uuringute konteksti, rõhutades soome ja eesti kultuuri vastastikkuseid mõjusid.
Eduard Wiiralt. Kunstnik. 1917
Eduard Wiiralt. „Kunstnik“, 1917 (illustratsioon; fail samas kataloogis).

Salvestus projekti avaseminarilt (ning kava/linkide plokk) saad lisada siia eraldi lõiguna või nuppudena. Kui soovid sama lehe tunnet, hoia lõigud pikad, pildid täislaiuses ja alapealkirjad hõredalt.